​Täna hommikul saime veidi kauem magada, sest tegemist on tagasituleku päevaga ja kohtumisi meil kokkulepitud enam ei olnud.
Päikesepaiste saatel suundusime viimasele jalutskäigule Vallettasse. Maitsesime erinevaid Itaalia jäätiseid ja tegime kokkuvõtteid oma reisist.

​Oleme väga rahul, et ühendasime ühe reisiga kaks riiki. Saime näha mitmeid praktikakohti ja paremini aimu sealsete vastuvõtjate tööst.
Portugalis on meie õpilasi vastu võtmas väike meeskond, kelle eluviisiks ongi tegeleda välisõpilastega. Bruno, Laila ja Kornelija on noored,  aktiivsed ja rõõmsameelsed inimesed. Tugisüsteemina töötavad  neil veel autojuhid, sekretär ja muud tegelased.
 
Malta esimene organisatsioon meile nii head muljet ei jätnud, kui nendega koostööd teha, siis vaid täiskasvanud õppijate näol, kes iseenda eest vastutada suudavad ja hästi inglise keelt oskavad. Kontaktid ettevõtete seas on neil head, kuid „järelevalvet“ õpilastele nad väga ei tee.
 
Teine organisatsioon meeldis meile rohkem, kuna seal võetakse õpilaste ja praktikakohtadega iga nädal ühendust, käiakse õpilaste majutuskohti vaatamas ja hoitakse üldse rohkem silma peal.  Portugali vastu nad siiski ei saa, kuna seal on õpilastel vastuvõtjatega igal õhtul ühised õhtusöögid.
 
Pärastlõunat ootas meid transfeer, kes kogemata meie silme ees vastu seina tagurdas – meil oli temast väga kahju. Juba autos saime teada, et meie esimene lend hilineb tund aega. Teise lennu vahega meil vaid tund aega oligi, nii et olime üsna murelikud. Kuid lennujaamas saime infot, et kõik Frankfurdi lennud hilinevad, tugeva tuule tõttu.
 
Lennujaamas tegime veel viimase hilise lõunasöögi, mis pildil parem välja näeb, kui maitses. Lennu lõpupoole kiskus asi juba kahtlaseks, kas äkki peame öö veetma Frankfurdis??  Maandumise ajal oli jäänud meie järgmise lennu väljumiseni vaid loetud 20 minutit (lendu oli õnneks tundi hilisemaks viidud, kuid ka sellest ajast jäi meile väheks). Frankfurdi lennujaam on teadagi üks Euroopa suuremaid. Enamus lennukis olnud reisijate lennud oli edasi lükatud, ühe sihtkoha lend oli ka juba ära lennanud. 

​Kui lennukist maha saime ja bussi ootasime oli jäänud vaid 10 minutit. Bussiga terminali juurde jõudes soovisid reisijad üksteisele „ Good Luck“ ja panid jooksu. Ka meil oli omajagu joosta, õnneks aitasid meid seejuures liikuvad trepid ja rada koridoris. We made it! Kohale jõudes läksid viimased reisijad veel lennukisse, nii et olime ööbimisest pääsenud. 

Kell 01:30 paiku maandusime Tallinnas, pagas meie jooksmisega sammu ei jõudnud pidada, see laekus järgmise päeva pealelõunaks.
Laupäeval, 13.aprillil asuvad Portugali poole teele juba meie majutusteeninduse õpilased. Loodame, et ka nemad saavad oma praktikast nii head mälestused, kui meie oma reisist.

Tänane hommik algas taaskord ilusa vaatega restoranis hommikusöögil. Ja nagu hotellides ikka, ega hommikusöögis midagi muutunud ei olnud, seega jäi menüü sarnaseks eelmistele päevadele. Ja kohvi tellisime baarist :) Tänaseks lubati ilusat ilma, kuid hommik küll seda ei lubanud… õnneks tagant järgi teame, et hommikune pilvine ilm oli petlik, sest päev oli soe ja päikesepaisteline. 

​Autoga sõitmine oli vahva kogemus! Palju kitsaid tänavaid, palju valget värvi autosid ning Maltal puuduvad maanteed. Maksimaalne kiirus on saarel 70 km/h. 

​Saabusime Mostasse võrdlemisi täpselt kell 10, nagu kokku lepitud. Ettevõtte esindaja juhatas meid nende kontorisse, kus tutvustas personali. Kusjuures personali on neil tõesti palju, sest peale praktikate tegelevad nad veel paljude muude asjadega. Näiteks tegelevad nad projektide kirjutamisega, koolitustega, värbamisega jne. Nägime ka mitmeid praktikante, kes kontoris ringi liikusid.
Edasi tegi firma juht meile ettevõttest presentatsiooni. Tegemist on juba päris eaka ettevõttega kes on aegade jooksul vastu võtnud rohkem kui 20 000 praktikanti ning koostööd teevad paari tuhande ettevõttega. Arutasime võimalusi koostööks. Neid väga huvitas, milliseid õppekavasid pakume, millal praktikaperioodid on ja kui pikad praktikad on. Meile tundus esmapilgul, et tegemist on usaldusväärse ettevõttega, kelle kaudu võiks tõesti kaaluda praktikantide saatmist. 

​Edasi liikusime õpilaste majutusasutusse, mis oli väga ilus ja puhas. Nad ütlesid, et üritavad alati pakkuda majutust võimalikult lähedal praktikaettevõttele. Neil on umbes 40 korterit, millel on 2-3 tuba, kuhu igasse korterisse majutab 2-10 õpilast. 

Järgmiseks külastasime ühte hotelli, kus on üle 500 toa ning pakuvad vaid kõik hinnas pakette. Seda hotelli oli väga põnev külastada. Nägime erinevaid restorane hotellis, millest suurem mahutab üle 800 külalise korraga. See oli päris võimas! Teenindusjuht, kes meid vastu võttis, oli väga elav, viisakas ning väljapeetud. Tema tegeleb ka koolitustega. Külastasime lisaks hotelli spaad, kus me küll kahjuks hoolitsusteruume ei näinud, sest nad olid täis. Samas kogu muu ümbrus ja meelelahutus pakkus emotsioone. 

​Kella kolme ajal sai meie ametlik osa läbi ja otsustasime külastada Malta saart ning uurida nende vaatamisväärsusi. Kuna meil oli ka rendiauto, siis tegi see liikumise palju kergemaks. Kuigi tõesti sõitmine oli kohati päris pingeline. Siinsed teed on suuremalt osalt sellised, et kaks autot kõrvuti ei mahu ning auk ajab auku taga. Teed on väga käänulised ning kummalisel kombel ääristavad pea kõiki teid müürid. Väga käänuline ja mägine on kõik! Kiirusepiirang, nagu varem mainitud, maksimaalselt 70 km/h, kuid meie küll neid teid ei näinud, kus oleks olnud võimalik üldse nii kiiresti sõita.

​Nägime väga imelisi asju. Esiteks külastasime Blue Grottat, kus sai paadiga külastada koopaid, mis on meres. Sõitsime 9-kohalise paadiga läbi kuus imelist helesinise veega koobast.  Siinkohal räägivad pildid paremini kui ükski sõna: 

​Lõunatasime seal samas ja taaskord nautisime mereande.

​Järgmiseks külastasime läänepoolset randa ning mul (Kristil) õnnestus astuda lainetele nii lähedale, et tossud said läbimärjaks. Tundub, et mul ikka probleeme alati jalanõudega… PS! lugege üleeelmise reisi blogi Leeuwardenis (www.noproblemsinleeuwarden.weebly.com). Kaljud ja liivarannad oli imelised! Maltal on vist sadu kohti, mis on imeilusad ja väärivad külastamist! 

​Õhtusöögiks suundusime eilsesse restorani, sest maitseelamus oli nii hea. Kaimar tahtis saada sama suppi, mis eile.  Taaskord oli teenindus suurepärane ja toidud maitsvad! Pärast õhtusööki õnnestus natukene ka jalgpalli vaadata… Ilmselgelt oli see Kristi soov :)

​Homme ootab meid vaba hommikupoolik, mil loodame päikest nautida, kui seda on. Edasi lennujaama ja hakkame kodupoole liikuma! 

Tänane hommik algas äratusega, kell 7:10 ning 7:45 hommikusöögil. Kui eile nurisesime natukene kohvi kallal, siis täna olime targemad ning tellisime kohvi baarist. Meie latte ja cappuccino olid märkimisväärselt paremad, kui eilne kannukohv, kuid tee oli ikka samasugune. Ilm oli ka täna juba palju parem, hommikune temperatuur näitas juba 14 kraadi, ehk siis oli lootust, et äkki saab täna esimest päeva ka mantli seljast võtta päeva jooksul. Nii ka õnneks läks :)

Tänane tööpäev möödus suuremas osas ettevõttega Easy job Bridge. Kell 9 oli kohtumine nende kontoris. Tegemist on ettevõttega, kes vahendab praktikante Maltale. Nad pakuvad sarnaselt Portugali ettevõttega nn täisteenust. Otsivad praktikakohti, võtavad õpilased vastu ning pakuvad ka majutust. Külastasime nende esindajaga kahte hotelli, ühte spaad ning õpilaste majutuskohti.
​
Ettevõtte kontor asub Valletta vanalinnas ning lisaks praktikatele tegelevad nad ka inglise keele kursustega nii õpilastele kui ka õpetajatele (ka metoodika kurused). Meil hakkas igal juhul juba mõte liikuma, et ehk võiks järgmisel aastal ka õpetajaid siia planeerida. 

​Esimene hotell, mida külastasime asus ka Valletta vanalinnas ning tegemist on 5* tasemel butiikhotelliga, kus on küll vähe tuba – 19, kuid väga tasemel hotell. Hotell on väike, kuid kõik toad on erinevad ja eksklusiivsed. Näiteks on neil ka katuseterassiga bassein. Maltale omaselt on hotellis kinnine siseaed. Väga ilus hotell, hotellijuht ütles, et nad võtavad maksimaalselt neli praktikanti korraga. Minu isiklik arvamus (Kristi) on, et nii väikse hotelli kohta on neli praktikanti liiga palju. Mulle tundub, et kaks oleks optimaalne. Hotellitoad olid väga ruumikad ja kvaliteetse sisustusega. 

​Järgmiseks külastasime uskumatult huvitavat ja ilusat hotelli – The Xara Palace! See oli lummav! Sisuliselt võib seda nimetada lossiks . Hotell asub Mdinas, mis on Vallettast natukene eemal. Hotellis asub restoran, mis taotleb praegu Michelini tärni. Kui see neile omistatakse, siis oleksid nad esimesed Maltal. Hotellist avanesid lummavad vaated ja toad olid omapärased ja suursugused. Ettevõte, mis opereerib hotelli, tegeleb ka väga paljude muude asjadega. Väidetavalt on neil umbes 200 töötajat ning 80% sissetulekust tuleb toitlustusega seotud teenustest. Neil on väga mitu muud paika ning ootavad väga praktikale nii kokkasid, pagareid, hotelliteenindajaid kui ka kelnereid. 

​Sealt edasi liikusime Myoka spaasse. Tegemist on brändiga, mis on opereerib Maltal seitset spaad ning võtavad suurima hea meelega vastu iluvaldkonna õpilasi. Ka see spaa avaldas muljet, kuigi mõned väiksed tähelepanekud olid seoses töötajate ergonoomiliste töövõtetega. Näiteks olid paljud massaažilauad sellised, mille kõrgust ei olnud võimalik muuta. Samas olid tooted väga kvaliteetsed ning jutu järgi on nad väga sooja suhtumisega praktikantidesse. 

Järgmine sihtkoht oli õpilaste korterid. Ja need on väga suured…  Sisuliselt küll väga korralikud, aga pigem meenutavad ühiselamut. Nägime kahte korterit, kus olid kummaski neli tuba, ehk siis kohti kaheksale õpilasele. Igas korteris on minimaalselt kaks vannituba , köök, elutuba ja kõik muu eluks vajalik. Asukoht oli võrdlemisi hea ning korralikus rajoonis. 

​Kui olime kõik vajalikud kohad läbi käinud, siis edasi ootas meid lõuna ühes Itaalia restoranis. Loomulikult taaskord mereannid! 

​Kella 16 ajal sai tööpäev läbi ning suundusime hotelli tagasi. Kuna esimest korda kogu reisi ajal oli täna ilm ilus, siis otsustasime Astridiga natukene basseini ääres päikest nautida (kampsunid olid küll seljas) ja siis vastasime meilidele ja tegime taaskord natuke tööd. 

Õhtusöögiks jalutasime linna ning leidsime ühe kena restorani, kus nautisime enda arvates väheke kergemat einet. Uskumatult hea oli! Eelmistel õhtutel oleme järginud Tripadvisori soovitusi, sel korral otsustasime usaldada oma sisetunnet. Hiljem internetist otsides avastasime, et siiski on tegemist topp 10 restoraniga :)

​Homme ootab meid eest teine organisatsioon ja uued ettevõtted! 

Tänane hommik algas meil tavapärasest mõnevõrra hiljem, aga taaskord VIHMAGA ning äratus oli alles kell 8:30. Leppisime eelneval õhtul kokku, et kell 9:30 kohtume hommikusöögil.
Kokkulepitud kellaajal jõudsime kõik hommikusöögile ning järgneva jutu taustal on paslik meenutada, et ööbime 5* hotellis. Nimelt võrreldes eelmiste hommikutega Portugalis, oli hotelli hommikusöök küll täielik pettumus. Kohv maitses umbes nii nagu oleks seisnud 3 päeva. Ananassid maitsesid natukene nagu seebivesi, sai oli kuidagi maitsetu jne. Ei tea, kas asi on selles, et oleme lihtsalt selle uskumatu pagariäri poolt ära hellitatud? Igal juhul me tõesti igatseme seda kohvi, praksuvat saia (crunchy bread), pastel de nattasid, naeratavaid teenindajaid ja pikka järjekorda. 

​Kusjuures Astrid kirjutas ka meie Portugali vastuvõtjale, et igatseme kohalikku pagariäri ja siis tuli välja, et ka nemad igatsevad meid. Nimelt läks Bruno täna hommikul sinna kohvi jooma ja hommikust sööma ning teenindajad olid küsinud, et kas tema külalised (ehk siis meie) oleme kuidagi pahased, et täna sööma ei tulnud. See on uskumatult armas, et nad meid mäletasid ja veel meie kohta uurisidki. Järgmiseks saatis Bruno sellise pildi pagariärist: 

Igal pool võiks olla tööl just sellised inimesed! Me vist läheksime Montinjosse tagasi kasvõi vaid selle pagariäri pärast! That made our day!
Tänane päev möödus peamiselt kolme märksõna järgi: vaatamisväärsused, tavatöö, õhtusöök!
Hommikupoole liikusime natukene linnas ja vaatasime ringi, käisime mingis kummalises baaris korra ning tutvusime kohalike poodidega :)

​Edasi liikusime hotelli tagasi ning tegelesime nn tavatööga. Vastasime meilidele, vormistasime praktikalepinguid jne – on ju esmaspäev. Tegime kõike seda, mida hindamisnädalal tehakse. Õpilaste õppevõlgadega tegelemisega alustasime juba hommikusöögil.
Õhtul otsustasime taaskord maitsemeeli erutada ning õhtustasime restoranis, mis on nr 2 TripAdvisoris mereannirestoranide kategoorias. Ja uskuge… see oli seda väärt! Väga head toidud ja teenindus ning saime ka õpetust, kuidas kala puhastada ning lobsterit süüa. Kindlasti soovitame restorani külastada, kui kireks on mereannid. 

Pärast õhtusööki jalutasime läbi linna hotelli poole, kui meie kõrvu kostsid imelised klassikalise muusika helid. Keset tänavat kostusid läbi akende imelised noodid! Arvame, et tegemist oli ettevalmistusega kontserdiks. Kahjuks ei olnud meist keegi piisavalt erudeeritud, et oskaksime öelda, kelle muusikat mängiti. Ehk oskab keegi meie blogi lugejatest seda öelda? 

​Homme ootab meid eest üks organisatsioon, kes tegeleb Maltal praktikatega ning lisaks külastame ka kolme hotelli, kuhu saaksime meie õpilasi praktikale suunata. 

​Tänane hommik algas pühapäevaselt natukene hiljem, äratus oli kell 8:15. Siis lubas läbi tulla Bruno, et meile head aega öelda. Kell 9.30 läksime hommikust sööma. Kahjuks oli meie tavapärane pagariäri kinni ning pidime otsima uue koha. Selle ka leidsime. Valik oli umbes sama, mis teises, aga hinnad oli kaks korda kallimad. Sõna otseses mõttes! Eelmistel hommikutel oleme kolme peale maksnud umbes 11€, tänane arve oli…. Üllatus, üllatus – 22€. Kahjuks ei maitsenud ka päris sama hästi nagu eelmistel hommikutel, aga kõht sai siiski täis.

​Ega väga palju rohkem tänasel päeval e toimunudki. Kell 12:30 tuli meile autojuht järgi, kes meid lennujaama viis. Lend hilines 45min, kuid lend ise oli väga sujuv ja mõnus. Lendasime 11km kõrgusel ja pea 1000 km/h. Lennukiaknast õnnestus näha nii Hispaaniat, Alžeeriat, Tuneesiat jne. 

​Lennujaamas ootas meid transfeer hotelli. Peab tunnistama, et ööbime 5* hotellis, mis on suurepärane. Broneerisime hotelli juba novembris ning kuna hinnatase oli sel hetkel 4* tasemel, siis otsustasime just Excelsior hotelli kasuks. Eks see on natukene ka teenindusvaldkonna kiiks, et tahaks ikka parimat teenindust näha. Eks ikka on natukene põnev ka, mis on 5* tase Malta moodi. Kuna hind seda sel hetkel lubas, siis me ei kahelnud.
Hotell on ilus ja siiani (hetkel küll veel vaid esimene õhtu) suurepärase klienditeenindusega. Lennujaamas ootas meid ülikonnas kõrges eas härrasmees meie nimesildiga. Kusjuures nimesilt oli lamineeritud paberil J Väike detail, aga mõjus. Sisse registreerimisel toodi meile värsket apelsini mahla grenadiniga. Toad on ilusad ja suured.

Kuna jõudsime oodatust hiljem, siis otsustasime täna linna mitte minna ja sõime hotelli restoranis. Road olid maitsvad ning oleme rahul. Kindlasti külastame veel vastu ööd ka spaad, mis on avatud 24h. 

Kuna täna jõudsime hilja, siis homme tutvume rohkem Malta ja selle vaatamisväärsustega. Arvatavasti peame pidevalt meelde tuletama, et siin on vasakpoolne liiklus :)

Peaaegu juba nagu traditsioon (mida oleme sunnitud homme muutma :(, sest pagariäri on pühapäeviti kinni ) – hommikut alustasime oma lemmik pagariäris. Täna töötajad juba teadsid meie soove ning ilma ütlemata valmistasid meile just need kohvid, mida igal eelneval hommikul joonud oleme. Täna lisasime menüüsse mõned põnevad magusad saiakesed. 

Pärast hommikusööki otsustasime veel korra turult läbi minna ja meil vedas :) sel korral oli mereandide osakonnas pakkujaid rohkem ja vaatamist küllaga. Enamjaolt pakutakse seal küll siiski kala, aga mõningaid muid huvitavaid mereande oli veel – mingit sorti teod, karbid, krevetid, kaheksajalad jne. 

​Kell 11 ootas meid Bruno ning päev täis Portugali vaatamisväärsusi võis alata. Esimesena sõitsime Sintrasse, mis on Lissaboni kõrval väike linn, kus võib turist terve päeva veeta. Palju ilusat arhitektuuri, väikesed tänavad ning üks printsessiloss ja kindlus. 

​Seda printsessilossi peaks küll iga inimene oma silmaga nägema. Tundub nagu oleks ühele kümne aastasele tüdrukule kätte antud paber ja värvid ning palutud maalida oma unistuste loss. Ja keegi ehitas selle lossi ka hiljem valmis. Tegelikult oli loss kuninga suveresidents, mida ta küll ise väga palju nautida ei saanud. Lossi arhitektuur on imeline. Väga palju detaile ja värviküllaseid lahendusi. Kusjuures lossis on kasutatud mitmeid arhitektuurilisi lahendusi, mis kopeerivad Portugali erinevaid vaatamisväärsusi. Lossi sisustusest on suurem osa väga hästi säilinud, ka näiteks mööbel ja nõud. Loss on tõeliselt ahhetamapanev. 

​Pärast lossikülastust oli käes lõunaaeg. Pidime lõunale kiirustama, sest siin pannakse enamik restorane umbes kella 15st kinni. Jõudsime täpselt kell 15 restorani, õnneks oli Bruno hoolitsenud lauabroneeringu eest ja ka road olid ette tellitud. 

​Lõunasöögilt suundusime looduskaunisse kohta, mis on samal ajal ka Euroopa mandriosa kõige läänepoolsem punkt. Ookeani lainete jälgimine oli nii hüpnotiseeriv ja lummav, et istusime kolmekesi pea veerand tundi kaljunukil ja lihtsalt vaatasime, kuidas vesi kaljude vahel vahutas. Kujutasime ette, kui ilus oleks seal istuda mõnel soojal suveõhtul ja päikeseloojangut vaadata. Tuleb tagasi tulla… 

​Lissaboni hakkasime tagasi sõitma mööda rannikut ja saime nautida tuulist merd.
Tagasi majutuspaika jõudsime umbes kell 20. Homme ootab meid ees reis Maltale, kus on ehk temperatuur natukene soojem. Siin ei ole meid ilmaga väga palju õnnistatud, sest on külmem kui hetkel Eestis ja on ka päris palju vihma sadanud, aga sellele vaatamata oleme Portugali külalislahkusega väga rahul.

​Täna hommik algas sarnaselt eilsele, äratusega kell 7:30. Taaskord hommikusöök kohalikus pagariäris. See pagariäride kultuur on siin nii armas. Kell 8 hommikul on väikeses pagariäris pikk järjekord. Osad ostavad kaasa, osad naudivad kohapeal, nagu meiegi. Valik on nii suur, et silme eest läheb kirjuks ja tekib selline tunne, et tahaks kõike proovida. Kõik on värske ning kohapeal tehtud. Natukene on keeruline keelega, sest ega keegi väga inglise keelt ei räägi. Avastasime eile aga, et paljud kohalikud räägivad hoopis prantsuse keelt. Seega said kõik asjad aetud ja uskumatult maitsev hommikusöök tellitud. 

Pärast hommikusööki oli meil natukene aega ja otsustasime külastada kohalikku turgu. Eriti huvitas meid mereandide osa. Palju pakkujaid sellel kellaajal veel ei olnud, aga valik oli siiski päris suur. Väiksed, suured, väga suured. Mõni oli päris kole :) Üks kala oli sama suur kui Astrid. Peamiselt olid kalad, kuid mõnes kohas müüdi ka kalmaare. 

​Kell 10 saime kokku Lailaga ning suundusime praamile, et Lissaboni liikuda. Tänane plaan oli külastada ühte hotelli ja restorani, kus on meie õpilased juba praktikal käinud. Hotelli nimi on Internacional Design Hotel. Selles hotellis olid meie õpilased Bastardo restoranis. Teine praktikakoht, mida külastasime oli Cluba de Journalistas.  
Enne praktikabaase sattus meie teele kastanite müüja! Nämma… soovitame! 

​Hotelli külastusest oleme vaimustuses! Hotellis võttis meid vastu hotellijuht, kes rääkis kogu hotelli tegemistest. Ta oli nii lahke, et näitas meile isegi erinevaid täituvuse ja hinna numbreid. Näiteks on sellel hotellil täituvus aastas üle 95%. Nende süsteemid on võrdlemisi sarnased Eesti omadele. Käibejuhtimisel vaatavad nad muide iga päev konkurentide hinda neli korda päevas. Ja need disainielemendid, mis seal hotellis on…. Uskumatu! Pilt muundub lauaks, igal korrusel oma lõhn, keset hotelli on lugemisdžungel jne! Restorani akendest avaneb uskumatu vaade linnale. Seda hotelli soovitaks igale praktikandile! Me ise läheksime sinna tööle igal võimalikult hetkel! 

​Pärast ülivahvat hotellikülastust ootas meid restoran, kelle peakokk on olnud ka Michelini tärnidega restoranides kokana tööl. Tegemist oli väga omapäraselt huvitava restoraniga. Ühelpoolt väga boheemlaslik, teiselt küljelt 100% fine dining. Restorani peakokk on ilmselgelt oma valdkonna totaalne fanaatik, kelle elu mõte on siduda omavahel huvitavaid maitseid. Ta eksperimenteerib ja loob kunsti toiduga. See restoran sobib kõikidele neile praktikandidele, kelle elu idee on kokandus ja kes tahab tõesti õppida parimatelt! Meie ülaskäik lõppes väikese veini degusteerimisega, mil peakokk pakkus meile majaveini. Ja selle MAJA vein ei ole lihtsalt vein, vaid valmistatud peakoka ja sommeljee poolt. 

​Meie toidukultuur jätkus sel päeval Time Out marketil, mis on toidutänav, kus saab proovida erinevate kultuuride toitu. Proovisime sel korral Aasia roogasid, aga ikkagi merenadidega. Oli väga maitsev…

Edasi läksime šoppama… sellest ei ole mõtet kirjutada :D kulutasime raha ilusate kingade ja riiete peale :)

​Ja õhtu! Sellest võiks kirjutada mitu lehekülge, kui oskaks ilukirjanduslikult kirjutada! Õhtustasime koos Läti kolleegiga, kellega ka maja jagame.  Selliseid maitseelamusi saab harva! Käisime restoranis, mis pakkus eksootilisi lihasid! Meil oli võimalus proovida muuhulgas kängukuru, sebra, krokodilli, piisoni, Kobe veise ja Picante liha. Maitsed olid uskumatud! Krokodilliliha maitses natuke nagu kana, samas, kui sebra oli väga eriliselt hõrk. 

​Homme ootab meid vaatamisväärsuste tuur – Sintra jne

​Tänane hommik algas äratusega kell 7:30 (õnneks on see Eesti aja järgi kell 9:30). Kuna elame majas, siis pidime hommikusööki ja kohvi mujale otsima minema. Eelmisel päeval soovitas Laila meile ühte kohalikku pagarikoda ja sinna me suundusime. Uskumatu… järjekord hommikul kell 8, värsked saiad, värske kohv jne! Selle jaoks, et letist midagi osta, pidi võtma järjekorranumbri. Valik oli nii suur, et võttis silmade eest kirjuks. Sõime kohalikku kuulsat magustoitu (Pastel de Nata), mis maksis vaid 0,25€. Kas meil tikutoosi saab selle eest?

​Muide kohalikud magustoidud on peamiselt munakollasest, sest ajalooliselt kulus munavalge hoopis tärklise aseainena, et tugevdada kuningate/kuningannade kuuekraesid, kleite ja soenguid. 

Edasi ootas meid Korneijla (kohaliku vastuvõtva organisatsiooni töötaja), kellega suundusime Lissaboni. Korneijlat me enne näinud ei olnud, kuid ta ütles, et oli kindel, et tunneb meid ära kui keskväljakule jõuame. Tema sõnad: „Kindlasti tulevad kolm õpetajat valge naha ja siniste silmadega“. Muide Kornelija ise on pärit Leedust. Mõned tunnid kohalikke vaatamisväärsusi! Uskumatult ilusaid vaateid, kindlus, kitsad ilusad tänavad jne. Lissabon on ikka ilus linn!
Kindluses jalutavad vabalt ringi paabulinnud. Paabulinnud tõid sinna sõdurid, sest neil pidi olema viis korda parem kuulmine kui koertel. Paabulinnud hoiatasid vaenlase saabumise eest. Sõitsime ka kohaliku ajaloolise trammiga – Tramm nr 28. Tramm, mille sisemus on pärit 50ndatest vist, aknad olid mitmes kohas puudu, interjöör vanaaegsest puidust. Väidetavalt istuma mahub 20 inimest ja lisaks seisma 38 :)Trammide liinid on siin küll kellegi haiglase fantaasia järgi nimetatud – 5, 28, 12, 24, 32 vms. Otsige oma loogika :D  

​Päevaplaan nägi ette ka ühe kutsekooli külastust. See avaldas muljet… Ma ei oskagi öelda kuidas, aga avaldas muljet. Tegemist on kooliga, mis pakub vaid viienda taseme esmaõpet, aga samades valdkondades mis meie kool. Koolis kannavad kõik õpilased koolivormi (ülikond poistel ja sarnane riietus tüdrukutel), kõik õppekavad on 1,5 aastat. Koolil on sarnaselt meile ka õpperestoran ning lisaks on neil ka partnerhotell (nn koolihotell), mis kuulub Luxury Boutique Hotellide gruppi.
Koolis nägime mitmeid põnevaid asju. Šampanjaklassi oli sisustatud Ruinart´i sponsorirahadega. Klassis olid mitmeid vahvaid sisustuselemente, näiteks korkidest tehtud Portugali kaart. Muide Portugal on maailma kõige suurem korgi eksportija. 80% korgist eksporditakse välja. Kohalikud ütlevad, et kui perekonnal kasvab hoovis korgipuu, siis on elu kindlustatud, sest minimaalselt iga seitsme aasta järel saavad nad seda müüa.
Maailm on nii väike… koolis viidi meid vaid ühte klassi, kus ka tund toimus ja üllatus… üllatus… seal ootas meid Kaimari tuttav Paolo Baptista, kellega ta tutvus AEHT´el. Maailm on ikka väga väike! 
https://escolas.turismodeportugal.pt/en/escola/lisboa/

​Õhtul otsustasime süüa samas kohas, mis eile, sest nii toit kui ka teenindus avaldas tohutut muljet!   Homme lubasime tagasi minna!
​https://geral24128.wixsite.com/cervejariaramiro

Homne päev tuleb peamiselt ettevõtete külastamise tähe all – hotellid ja restoranid :)

On ju tore ärgata kell 3:45 hommikul?!  On jah! Ja nii me tegime täna varahommikul, et suunduda Tallinn-Frankfurt lennule ja sealt edasi Lissaboni!
Meie plaan näeb ette, et külastame Lissaboni ja seejärel Vallettat. Vaatame praktikabaase, koole, haridussüsteemi jne .
Lennuk tõusis õhku ja nii meie reis algas! Kui alustasime plaani külastada Portugali ja Maltat, siis oli meie ideaal – 25 kraadi, päike, meri ja rand! Aga nu ei… selleks, et ikka 100% tööle keskenduksime, on ilm 100% selline nagu Eestis praegu – 13-14 kraadi, pilves jne! Nu sellega ei vedanud, aga teeme siis tööd!
Vastuvõtt Lissabonis oli suurepärane! Ja tänu ajavahele võitsime tervelt 2 tundi. Lennujaamas oli meil vastuvõtja vastas ning suundusime Monjitosse. See on paik, kus on ka meie õpilased juba praktikal olnud. Selle jaoks, et Lissabonist Monjitosse jõuda, ületasime Euroopa pikima silla (18km).
Vastu tuli meile Bruno (meisterparkija! Ta parkis esimese korraga külgparkimisega Mercedese 9-kohalise bussi, kohta, kuhu meie ei suudaks ka Nissan Micrat parkida). Ta tutvustas meile ümbrust, näitas meile huvitavaid kohti ja viis lõunat sööma. Järgmistel päevadel on just tema see, kes meid igale poole viima hakkab.