08.04 - Teine päev Maltal

Tänane hommik algas meil tavapärasest mõnevõrra hiljem, aga taaskord VIHMAGA ning äratus oli alles kell 8:30. Leppisime eelneval õhtul kokku, et kell 9:30 kohtume hommikusöögil.
Kokkulepitud kellaajal jõudsime kõik hommikusöögile ning järgneva jutu taustal on paslik meenutada, et ööbime 5* hotellis. Nimelt võrreldes eelmiste hommikutega Portugalis, oli hotelli hommikusöök küll täielik pettumus. Kohv maitses umbes nii nagu oleks seisnud 3 päeva. Ananassid maitsesid natukene nagu seebivesi, sai oli kuidagi maitsetu jne. Ei tea, kas asi on selles, et oleme lihtsalt selle uskumatu pagariäri poolt ära hellitatud? Igal juhul me tõesti igatseme seda kohvi, praksuvat saia (crunchy bread), pastel de nattasid, naeratavaid teenindajaid ja pikka järjekorda. 

​Kusjuures Astrid kirjutas ka meie Portugali vastuvõtjale, et igatseme kohalikku pagariäri ja siis tuli välja, et ka nemad igatsevad meid. Nimelt läks Bruno täna hommikul sinna kohvi jooma ja hommikust sööma ning teenindajad olid küsinud, et kas tema külalised (ehk siis meie) oleme kuidagi pahased, et täna sööma ei tulnud. See on uskumatult armas, et nad meid mäletasid ja veel meie kohta uurisidki. Järgmiseks saatis Bruno sellise pildi pagariärist: 

Igal pool võiks olla tööl just sellised inimesed! Me vist läheksime Montinjosse tagasi kasvõi vaid selle pagariäri pärast! That made our day!
Tänane päev möödus peamiselt kolme märksõna järgi: vaatamisväärsused, tavatöö, õhtusöök!
Hommikupoole liikusime natukene linnas ja vaatasime ringi, käisime mingis kummalises baaris korra ning tutvusime kohalike poodidega :)

​Edasi liikusime hotelli tagasi ning tegelesime nn tavatööga. Vastasime meilidele, vormistasime praktikalepinguid jne – on ju esmaspäev. Tegime kõike seda, mida hindamisnädalal tehakse. Õpilaste õppevõlgadega tegelemisega alustasime juba hommikusöögil.
Õhtul otsustasime taaskord maitsemeeli erutada ning õhtustasime restoranis, mis on nr 2 TripAdvisoris mereannirestoranide kategoorias. Ja uskuge… see oli seda väärt! Väga head toidud ja teenindus ning saime ka õpetust, kuidas kala puhastada ning lobsterit süüa. Kindlasti soovitame restorani külastada, kui kireks on mereannid. 

Pärast õhtusööki jalutasime läbi linna hotelli poole, kui meie kõrvu kostsid imelised klassikalise muusika helid. Keset tänavat kostusid läbi akende imelised noodid! Arvame, et tegemist oli ettevalmistusega kontserdiks. Kahjuks ei olnud meist keegi piisavalt erudeeritud, et oskaksime öelda, kelle muusikat mängiti. Ehk oskab keegi meie blogi lugejatest seda öelda? 

Porticello restaurant

​Homme ootab meid eest üks organisatsioon, kes tegeleb Maltal praktikatega ning lisaks külastame ka kolme hotelli, kuhu saaksime meie õpilasi praktikale suunata.